Käisime metsas allikast vett joomas. Pesime allikal ka nägusi.

Tütar (7): “Ema, kas sulle ei tundu, et näed nüüd palju selgemini? Silmad on kohe nagu uued. Ma näen kohe teistmoodi.”
Peale pikemat pausi: “Ma ei taha enam pikka aega multikaid vaadata, sest ma tahan, et see nägemine jääks. See on nii hea – silmadel on hea!”

Poeg: “Jah, teeme nii, et me ei vaata enam mõnda aega multikaid.”

Tütar: “Ma ei taha enam komme ka süüa. Allikast sai kõht täiesti täis ja kehal on nii hea olla. Ärme enam magusat ka söö.”
Poeg: “Jah! Jäätist ka mitte.”

Mina Vaikole: “Me peaks tihedamini lapsed allikale tooma.”

08.2014